GiggleTime GiggleTime
Menüü
Uuenda Premiumiks Esita nali Koomikud Meist KKK Kontakt

Õigusteave
Privaatsuseeskiri Kasutustingimused Küpsiste eeskiri Tagastus- ja tühistamispoliitika Viited
Logi sisse
Keel
Kategooriad
Seaded
Keel eesti, eesti keel
Turvaline režiim
Juhuslike naljade automaatesitus
Teavitused
Üleilmne talentide register

Koomikute register

Sirvi koomikute profiile, elulookokkuvõtteid, päritoluriiki ja ametlikke linke.

Lisa koomik
1704 koomikud
Anna Granath, koomik - Rootsi
Kinnitatud Nõudmata
Rootsi

Anna Granath

Anna Granath, kes sündis 1976. aastal, on rootsi kunstnik mitmete talentidega, töötades tantsijana, koomikuna, saatejuhtijana, näitlejana, kirjutajana, režissöörina ja produtsendina. Ta alustas karjääri treenides Balletiakadeemias Stockholmis ning jätkas õpinguid Scenstudios ja Stockholmi improvisatsiooniteatris. Granath asendas algselt muusikalise artisti teed, esinedes lavastustes nagu 'Chicago' 1999. aastal, 'Garbo – The Musical' 2002. aastal ja 'Björn Skifs På Cirkus' 2004. aastal. Ta osales ka 'Chess' ansamblis Stockholmi tsirkuses määramata aastal ning esines 'Chess'is tantsijana 2002. aastal. Granath tegi ülemineku muusikalise esinemise alalt komöödiale, alustades oma stand-up karjääri aastal 2005 ja esinedes mitmeid aastaid Rootsis. Tunnustus saavutas ta töö kaudu raadiosaadetes nagu 'Morgonpasset,' kaas-juhatades 'Morgonpasset Sommar' Simon Svenssoniga aastal 2008 ning telesaadetes selliste nagu 'Morgonsoffan' aastatest 2008 kuni 2009. Tema esinemiste hulka kuuluvad 'Grillad' aastal 2009, 'Roliga timmen' aastal 2015 ja 'En man som heter Ove' aastal 2015. Ta aitas kaasa 'Svensk humor'ile aastal 2013 ning ilmus erinevates muudes humoristlikes telesaadetes. Granath kaas-autoris raamatu 'Mera självkänsla än du kan hantera' Petra Medega aastal 2008, nende 18 aastat kestev sõprus, ja nad teevad sageli koostööd TV produktsioonides. Viimastel aastatel on Granath keskendunud üha rohkem lavastamisele ja produtseerimisele. Ta lavastas 'Cringe Marmelad' Malmö Stadsteateris 2016. aastal ja 'Je M’appelle Agneta' Rivalis Stockholmis, etendades Rootsis 2024. aastal, algselt režissöörina, enne kui Anna Blombergi taganemise järel üle läks peaosas. Ta kaaslavastas ja kirjutas 'Soppjäveln'i Kulturhuset Stadsteateris 2024. aastal. Märkimisväärne on ka see, et ta lõi koos William Spetziga komöödiasarja 'Filip och Mona', mis põhines nende sõbralikkusel ja esilinastus SVT-s 2019. aastal. See sari sai nominatsioone 'Årets humorprogram' Kristallenil 2020. aastal ning Granath võitis Det svenska humorpriset'i auhinna 'Årets komedi' 2020. aastal, samuti nominatsiooni 'Årets profil' RIA-galal 2020. aastal. Praegu käivitavad ta ja Petra Mede sügisel 2023. aastal Perfect Day media poolt toodetud podcasti nimega Nu tar vi det jävligt lugnt! , millel on potentsiaali elanäidendusteks.

Bosse Parnevik, koomik - Rootsi
Kinnitatud Nõudmata
Rootsi

Bosse Parnevik

Rootsi meelelahutaja, koomik ja imitatsioonikunstnik Bosse Parnevik, kelle sünninimi on Bo Sigfrid Parnevik, sündis 20. märtsil 1938 Göteborgis, Rootsis. Ta kolis kahe aasta vanuselt perega Munkforssi, Värmlandi, ja kasvas üles oma kasuisa Gösta Parneviku juures, kuna tema bioloogilist isa ta kunagi ei tundnud. Noorena võitles ta lapsukõhni vokalimitaatide harjutuste abil. Parnevik alustas imitaatorina esinemist noorte keskustes teismusena ja debüteeris ametlikult 1957. aasta aastalõpus Charlie Normani, Ingemar Johansoni ja Povel Rameliga. Ta õppis Stockholmi Kesklihakoolis liikumisjuhendajaks, demonstreerides oskust kergejalgsetes võistlustel, eriti takistusjooksus. Tema talent sai tunnustust 1959. aastal Västeråsis Folkparkernas Artistforumil ja kasvas edasi esinemistega raadioprogrammis Karusellen 1963. aastal ning teleseriaalis Hvar fjortonde dag aastatel 1965–1967. 1960ndate lõpus andis ta rahvaparkides aastas ligikaudu 300 etendust. Parnevik saavutas edasisi edusamme telesaadetega nagu Harpsundspartaj aastal 1971 ja Party hos Parnevik aastatel 1978–1979. Ta on tuntud oma naljakate telefonikõnede poolest, kus ta imiteerib teisi, kasutades sageli maske kujutamiseks selliseid tegelasi nagu Magnus Härenstam, Bengt Bedrup ja Olof Palme. Tema karjääri hulka kuuluvad filmisõlmed nagu Göta Kanal (1981) ja Trettio pinnar muck (1966), ning ta aitas kaasa 1975. aasta jõulukalendrile Långtradarchaufförens berättelser. Ta asutas koos Hasse Wallmaniga restoraniäri, omades selliseid ettevõtmisi nagu Bacchi Wapen. Alates 1964. aastast on Gertie Parnevik abielus Parnevikuga ning tal on poeg Jesper Parnevik, kes on golfimängija. Ta jätkab endiselt Rootsi revüüringis tegutsemist, produtseerides Parneviks revyparty Chinateaternis ja andes alates 1987. aastast välja igal aastal Parnevik stipendiumi lootustandvatele revüüartistidele.

Christine Meltzer, koomik - Rootsi
Kinnitatud Nõudmata
Rootsi

Christine Meltzer

Christine Meltzer, kes sündis 4. detsembril 1974 Viksjös, Stockholmi maakonnas, on rootsi telejuhtija, näitleja ja koomik. Ta on populaarne rootsi tuntud isik, keda tunnustatakse kui "Sveriges roligaste kvinna" (Rootsi lõbusaim naine) oma panuse eest komöödias ja näitlejas. Tema karjäär algas 1997. aastal, kui ta juhtis TV4-s David Helleniusega koos Lattjo Lajban , mis tähistas tema esimest programmijuhirolli. Meltzer saavutas riiklikku tuntust esinemiste kaudu sketšisarjas Hey Baberiba TV4s, mille ta kaasloojaks ja staariks oli aastatel 2005–2006 koos Peter Magnussoni ja David Helleniusega. Esimest osa vaatas 702 000 vaatajat. Ta on tuntud kuulsuste imiteerimise poolest, sealhulgas kuninganna Silvia, Lena Philipssoni, Pernilla Wahlgreni, Tina Nordströmi ja Carola Häggkvisti jäljendamise poolest. Kriitikud kirjeldasid teda kui 'unikaalset meetodilist näitleja-koomikut' pärast esinemist Tack gode gud is 2007. aastal. Ta juhtis ka mitmeid teisi saateid, sealhulgas Singel , När och fjärran ja Popstars Kanal 5s. Kogu oma karjääri jooksul on Meltzer juhtinud palju olulisi üritusi. Ta koosjuhatas 2010. aastal Melodifestivalenit Måns Zelmerlövi ja Dolph Lundgreniga ning tegi telekommentaari 2010. aasta Eurovisiooni laulukonkursi kohta. Seejärel juhtis ta 2011. aastal Inför Eurovision Song Contestit . Alates 2010. aastast on ta SVT-s olnud peaettekandja Dansbandskampenis . Tema näitlejakirjeldustesse kuuluvad osatäited filmides Ett gott parti , Det sociala spelet , Sommaren med Göran ja roll Ullana 2008. aastal Stockholmi Chinateateris lavastuses The Producers . 2024. aastal mängis ta SVT jõulukalendris 'Snödrömmar'. Ta on ka häälteinud tegelasi Disney animafilmi Lilla kycklingen rootsi dublages. Meltzer on abielus ja tal on kaks last, Ida-Lova Lind ja Ville.

Emma Knyckare, koomik - Rootsi
Kinnitatud Nõudmata
Rootsi

Emma Knyckare

Emma Margareta Knyckare arbetar som komiker och programmeledare i Sveriges raadio. Hon har stått bakom programmen Morgonpasset, Tankesmedjan samt drivit sitt eget inslag Knyckare i P3. I detsember 2013 medverkade hon dessutom som programmeledare i den radio‐ och tv‐välgörenhetsaktionen Musikhjälpen.

Gertrud Larsson, koomik - Rootsi
Kinnitatud Nõudmata
Rootsi

Gertrud Larsson

Gertrud Larsson, kes sündis 10. novembril 1972. aastal Kristianstadis, on rootsi näitekirjanik, autor, dramaturg, režissöör ja satiiriline kirjutaja. Ta kasvas üles Kristianstadis ja Skånes, kus ta omandas ladusa suhtumise kohalikku dialekti, Skånska. Tema saksa päritolu mõjutab ka tema vaatenurki. Larsson on tuntud Kristianstadi inimeste hulgas. Larssoni varane huvi teatri vastu tekkis gümnaasiumis, kui ta Åsa Asptjärniga ja teistega moodustas teatrikollektiivi Trollpackorna. Ta jätkas õpinguid Stockholmi Draamainstituudis, õppides dramaturgide suunda aastatel 2001–2004. Koos Asptjärniga moodustasid nad komediopaari Åsa & Gertrud, koostöö, mis on olnud tema karjääri keskne. Nad esinesid regulaarselt rootsi raadio saates Freja aastatel 1996–2000 ja loovad praegu satiiriajakirja Utkantssverige Sveriges Radioks alates suvest 2016. Larsson ja Asptjärn andsid välja ka albumi 'Sketcher att älska till' aastal 1998. Larssoni looming puudutab sageli ühiskondlikke küsimusi, nagu on märgitud Svenska Dagbladeti võrdluses Brechtiga. Ta on rajanud palju näidendeid, sealhulgas 'Babiandamen' (2003), 'Blåvingar' (2011) ja 'Älgaslag.' 'Blåvingar,' mis on mõeldud naiste publikule, uurib aususe ja sõprussuhte teemasid 60-aastaste naiste seas ning läbis laialdasel tuuril 2011. aastal. Ta on kaasa töötanud näidendites nagu 'Mary Wollstonecraft' (2005) ja 'Sparrisgulasch' (2005). Larssoni satiiriline kabaree 'Svensksåld,' mis on praegu Scenkonst Sörmlandis, kommenteerib Rootsi Demokraatide sisenemist parlamendisse. Ta on oma töö eest pälvinud palju auhindu ja tunnustusi, sealhulgas Expresseni Ankani auhind satiiri eest 2020. aastal, Kristianstadsbladeti kultuuripreemia 2009. aastal, Kristianstadi linna kultuuripreemia 2014. aastal (koos 50 000 Rootsi krooniga), Rootsi Ibseni Seltsi Ibseni auhind 2014. aastal, Henning Mankelli stipendium 2014. aastal ja Mediapriset 2015. aastal. Ta on ka lavastanud raadiomängusid nagu 'Asylshopping' (2009, 2010) ja dramatiseeritud kontserti 'Ashewan' (2015). Praegu tegeletakse noorte inimeste abiga, kes võitlevad sõltuvusega alates 2021. aastast.

Josefin Johansson, koomik - Rootsi
Kinnitatud Nõudmata
Rootsi

Josefin Johansson

Josefin Johansson, keda sündis 11. märtsil 1982 Villstadi kihelkonnas, Jönköpingi maakonnas, Josefin Gunnel Elisabet Johanssonina, on mitmekülgne rootsi talent. Ta identifitseerib end autorina, koomikuna, lauljana, kunstnikuna ja saatejuhatajana, esinedes sageli lavanime Josefinito all. Kasvades üles Stubbabos, Långarydi kihelkonnas, Smålandis, edendas ta oma huvi teatrikunsti õdades Sturegymnasietis Halmstadis ja hiljem Fridhemsi rahvaülikooli teatrilineas Svalövis aastatel 2004–2006. Tema karjäär algas 2006. aastal Sveriges Radio P3s, mis tähistas produktiivse tee algust erinevates meediakanalites. Johanssons töö Sveriges Radioga P3 hõlmas humorisaadetega Pang Prego ja Funky Town juhirolli, aga ka raportaži Vancouveri olümpiamängudelt 2010. aastal. Ta kaasjuhatas Musikguiden i P3: Sommarsessionit 2012. ja 2013. aastal ning hiljem aitas kaasa lasteprogrammile Helt sant on P4 aastatel 2014–2017. Tema näitlejakarjääris on ta mänginud Hambafeeni 2008. aasta SVT jõulukaalendris Skägget i brevlådan ja esinenud kolm korda 2009. aasta SVT roasti programmis Grillad. Ta on esinenud stand-up koomikuna alates 2009. aastast, turneeringil riigis ringi liikudes oma sooloetendusega Tjejgrejer aastatel 2014–2015 ja juhtides stand-up klubi Rostis Stockholmis 2015. aastal. Ta on ka laulja elektronibändis Komputer, Liebling ja bändis Pingel. Johanssons saavutustesse kuuluvad auhind Årets humor Kristallengalani galal aastal 2013, osalemine ja võit 2018. aasta hooajal saates "På spåret" koos Johar Bendjellouliga ning SVT programmi "Smartare än en femteklassare" juhatamine aastatel 2018–2020. Ta asutas koos Valle Westessoniga, Nanna Johanssoni, Kristoffer Svenssoni ja Jesper Rönndahli humorilehe Rikets sal. Praegu juhib ta rootsi raadioprogrammi 'Spanarna', asendades Kristian Luuki ja Kattis Ahlströmi, ning kirjeldas rolli kui "hingestatvat ja ilmselget". Ta pakub ka loenguid ja koostööpõhiseid esitlusi, näiteks ‘NU SNACKAR VI’ Emma Knyckarega, ning on esinenud rahvusvaheliselt, Inglismaal, Jaapanis ja Saksamaal. Aastal 2017 nimetati ta aasta naiskomikuks ning on rajanud ja mänginud näidendis ja raamatus 'Drottningsylt', mille illustreeris Jonna Björnstjerna.

Kakan Hermansson, koomik - Rootsi
Kinnitatud Nõudmata
Rootsi

Kakan Hermansson

Kakan Hermansson, ksenamine Karin Signhild Hermansson, sündinud 7. augustil 1981 Lundis, on mitmekülgne rootsi isiksus. Ta töötab telesaatejuhi, raadiosaatejuhi, koomiku, kunstniku, DJ-na, autori, ettevõtjana ja sotsiaalse kommentaatorina. Tema vanemad on Jan Hermansson, religiooni psühholoogia dotsent, ja Kerstin, õendusabi; ta kasvas üles keskkonnas, kus sageli arutleti poliitika üle ning sai noorena feministiks. Ta on feministliku kunstikollektiivi Den nya kvinnogruppen liige ning identifitseerub lesbi-radikaalse feministina ja anarhistina. Hermanssoni karjäär algas rollidega, kus ta aitas Pär Lernströmi raadiosaates PP3. Seejärel laienes tema töö ning ta esines saadetes nii Sveriges Radiosse kui ka TV4-le, mängides Locashi (2008) saates kolm hooaega "hip hop-laiska" versiooni endast. Alates 2010. aastast tegi ta koostööd Julia Frejiga nime all 'Kakan och Julia,' luues SVT Humori jaoks komöödiavideoid. Koos nad juhtisid kaks hooaega Sveriges Televisjoni (SVT) saadet Kaka på kaka . Samuti oli ta 2013. aastal TV4 saates Veckans svensk ringreportera ning samal aastal Lernströmi kõrval nii PP3 -s kui ka telesaates Idol . Juunis 2014 juhtis ta Sveriges Radio P1 saates Sommar i P1 episoodi. Hermanssoni kunstilised tegevused ulatuvad esinemise peale; ta lõpetas Konstfacki aastal 2012, spetsialiseerudes keraamika ja klaasi valdkonnas ning tema kunst uurib soo, klassi ja seksuaalsuse teemasid. Tal oli kunstinäitus Göteborgi West Pride festivalil mais 2014. Tema raamat Hela Kakan , autobiograafiline ja arutlusraamat, ilmus aastal 2016. Ta käivitas saadete podcast’i Under huden aastal 2016, mis jätkub siiani. Aastal 2022 tutvustas ta nahahooldusbrändi Maggie by Kakan. Ta on kaasa teinud erinevates SVT sariades, sealhulgas Historieätarna , Tusen år till julafton ja Bye bye Sverige . Kuigi ta võistles På spåret ’is oma isaga aastal 2015 ja 2016, ei võitnud nad kumbagi korda. Talle diagnoositi ADHD aastal 2010 ja aastal 2017 sai temast poja ema. Kuigi ta pälvis kriitikat 2012. aasta kommentaaride ja hilisemate skandaalide eest aastal 2023, sealhulgas Audi kampaania lõpetamise ja tema blogi eemaldamise Elle Sweden’i veebsäitelt, jätkab ta aktiivset tegutsemist erinevates loomingulistes ja ettevõtluslikes valdkondades.

Kinnitatud Nõudmata
Rootsi

Kerstin Granlund

Kerstin Marianne Granlund Wedin sündis Granlundina 17. juunil 1951 Främmestadsi kihelkonnas Essunga vallas Västergötlandis ja on Rootsi revüü kunstnik. Ta kasvas üles Trollhättanis ja on tuntud oma liikmelisuse poolest Loojates ja Pärast Shave'is.

Marika Carlsson, koomik - Rootsi
Kinnitatud Nõudmata
Rootsi

Marika Carlsson

1973. aastal sündinud Marika Carlsson on rootsi rahvusest mitmekülgne persoon, kes tegeleb erinevate valdkondade – autorina, motivatsioonikõnelejana, telesaatejuhi, näitlejana ja stand-up koomikuna. Marika Carlssoni sünnikohaks on Etioopia, kus ta sündis 19. märtsil 1973. Marikat nenditi algselt Marika Aychesh Carlssoniks ning ta leiti kui surnu kraavi Etioopia näljahäda ajal, kuid rootsi abistajad päästsid ta imekombel lapsena. Kaks aastaselt adopteerisid ta pastor ja õde ning ta kolis Rootsi. Carlsson kasvas üles Lundis, Skåne provintsis, ja tema perekond elas algselt Mönsterås'is. Ta õppis näitlemist Göteborgis ja õppis ka veidi teoloogiat, töötades samal ajal õendusabi. Marika Carlssoni esimene esinemine stand-up koomikuna toimus 2001. aastal Norra Brunn komediaklubis. Marika Carlsson kolis Stockholmi, et keskenduda komöödia edendamisele, lõpetades seal Dramatiska Instituudi kursuse. Tema karjäär hõlmab üle kahekümne aasta, esinemised algasid 1990ndatel. Carlsson on tuntud oma esinemiste poolest paneelisaates "Parlamentet", mis satiirilise vaatega käsitleb Rootsi poliitikat, ning on kaasa teinud saadetes nagu "Stockholm Live", "100%", "Carin 21.30", "Grillad", "Comedy Fight Club Roast på Berns" ja "Kvällsöppet". 2010. aastal juhtis Marika Carlsson SVT ülekannet Rootsi Rahvuspäevast ning jagas 2019. aastal Melodifestivaleni juhirolli Eric Saade, Sarah Dawn Finer ja Kodjo Akoloriga. Aastatel 2010–2015 juhtis Marika Carlsson SVT-s ja Netflixis saadet 'En negers uppväxt', mis uuris tema lapsepõlve heaks võetud mustanahalise lapsena Rootsis, kuid pealkiri tekitas poleemikat ja põhjustas ähvardusi. Ta võitis 2006. aastal ja jälle 2012. aastal Rootsi komediaauhindadel parima naiskomöögiauhinda. 2018. aastal avaldas ta raamatu pealkirjaga 'Såna som du ska inte va här', mis võitis 2019. aastal QX Gala auhinna. Praegu esitab ta etendust "Marika och Klimakteriet" (Marika ja Menopaus), mis sai alguse 4. märtsil 2026 Intimanis Stockholmis ning keskendub naiste menopausi kogemusele. Etendused on kavandatud kevadiseks 2027. aastaks ja sügiseks 2026. aastaks.

Nour El-Refai, koomik - Rootsi
Kinnitatud Nõudmata
Rootsi

Nour El-Refai

Nour El-Refai on rootsi näitleja ja koomik, kes sündis 14. novembril 1987 Tripolis, Libaanis. Pea kohe pärast sündi kolis ta pere Rootsi, lõpuks asustudes Norra Fäladenis, Lundis. Tema vanemad on sunniitlikud moslemitest immigrant Libaanist, Tripolist; nad lahutasid aga pea kohe pärast saabumist Rootsi, jättes El-Refai kasvama üksikvanema perekonnas koos emaga. Ta käis Spyken gümnaasiumis ja õppis esteetilist programmi. Ta alustas rootsi filmides ja teleseriaalides mängimist 2000ndate keskel, varase rollina krimidrama *Beck – Det tysta skriket* aastal 2006. El-Refai sai laiemat tunnustust aastal 2007, kui ta kaasa tegeles põlastuseta kaameraga saatega Raj Raj , mis viis ka õiguslikele probleemidele. Talle esitati süüdistus ja määrati rahatrahv ebaseliaalse avalikustamise eest pärast seda, kui ta saates loobus oma rindadest. Seejärel töötas ta aastal 2008 Melodifestivalen i reporterina ning ilmus Morgonsoffan is ja Sverige Pussas och Kramas samal aastal. Samuti juhtis ta raadiosaateid Morgonpasset is Sveriges Radio P3s ja tegi koostööd Cecilia Forssiga erinevates produktsioonides, sealhulgas 'Hus i helvete' ja 'Raj raj'. Aastatel 2009–2010 mängis ta Ballar av stål is kuju 'Bitterfittan'. Selle perioodi töö hõlmas ka ilmumist Wipeout is, saate Hemlös i juhtimist ja suveperioodi hostina Sommar i P1 s. Kogu oma karjääri jooksul on El-Refai näidanud mitmekülgsust, mängides filmides nagu Kronjuvelerna (2011) ja Johan Falk: Spelets regler (2012) ning astudes üles muusikalides nagu Grease (2010). Ta koos-juhatas Melodifestivalenit Anders Janssoniga aastal 2014. El-Refai on ka puudutanud isiklikumaid teemasid, lootes ja juhatades neljast osast koosnevat dokumentaalsarja Livet lyckopiller (2019), et arutada oma kogemusi düstümia kohta. Ta režisseris noorte sarja Skitsamma aastal 2021 ja on alates sellest aastast olnud paneeliliige Masked Singer Sverige’is . El-Refai on ka kloun, kes on läbinud professionaalse koolituse ja vabatahtlikuna "Piirideta Klounid" organisatsioonis Rootsis, esinedes publiku ees, sealhulgas Süüria põgenike ja jordaaniapäraste jaoks. Alates 2023. aastast ringleb ta Rootsis oma soolo stand-up showga ning juhatab populaarset podcasti.

Sissela Benn, koomik - Rootsi
Kinnitatud Nõudmata
Rootsi

Sissela Benn

Sissela Benn on rootsi näitleja, koomik ja režissöör. Sündinud 14. mail 1980 Malmös, pärit Kirsebergi kihelkonnast ning kasvanud üles Kirsebergi linnaosas. Tema isa, Kevin Benn, on inglise päritolu näitleja. Ta käis Heleneholms gümnaasiumis teatrikoolitusega. Benn alustas oma teatrikarjääri 1999. aastal, mängides Alice'i näitemängus "Closer" Malmö Linna Teatris. Ebaõnnestunud katsetele teatrikoole sisse saada järgnenud Fridhemsi rahvaülikoolis õpingud, kus ta improvisatsiooniharjutuse ajal umbes 2000. aastal Filippa Barki karakteri arendas. Ta õppis ka tsirkusekunsti, sealhulgas akrobaatikat ja klaasikoomiat, Taanis ja Hispaanias. Ta on osa komediansamblist Einsteins kvinnor koos Simon Svenssoni, Emma Hanssoni ja Jesper Rönndahli ning esineb Emma Hanssoniga Haggani ja Ludreti koomilise duo'na. Kogu oma karjääri jooksul on Sissela Bennil olnud mitmeid rolle teleseriaalides, sealhulgas 'Lilla landet lagom,' 'Sverige pussas och kramas' ja 'Morgonsoffan.' Aastal 2008 juhtis ta raadiosaadet 'Sommar i P1.' Ta on tuntud teleseriaali 'I Anneli' (2010) loomise ja peaosalise rolli poolest, kus mängis nii Annelit kui ka tema kaasmaalet. Samuti on ta esitanud populaarset Filippa Barki karakterit, kes on ilmunud saadetes nagu 'Centralskolan,' 'Robins' ja 'Melodifestivalen.' Alates augustist 2013 mängis ta näidendis 'Sitcom – en tv-fri kväll' ning aastatel 2011–2013 mängis 'Kontoret' restoratsiooni vastuvõtjat Tereset. Ta on esinenud mitmes jõulukalendris, sealhulgas 'Mysteriet på Greveholm – Grevens återkomst' (2012), 'Barna Hedenhös uppfinner julen' (2013) ja 'Kronprinsen som försvann' (2022). Alates 2018. aastast mängib ta Karinit, Sune ja Håkan Anderssoni ema kuues filmis. Ta on koos Jonatan Ungega loonud humorisarja 'Populära problem' (2026) ning on praegu kavas esineda TV4 saates Bäst i test 16. oktoobril 2026.