Александр Владимирович Ревва, более известный под сценическим именем Артур Пирожков, – российский стендап‐комик, ведущий телепрограмм и актёр озвучивания, имеющи сконор. Раньше выступал в КВН, а в 2006 году стал резидентом проекта «Русский Comedy Club».
Fary Lopes, tuntud kui Fary ja mõnikord ka Fary Brito või Fary Lopes B, on Prantsusmaal sündinud prantsuse koomik. 7. juuli 1991 Pariisis.
Loris Giuliano, kes sündis 16. aprillil 1994 Montpellier's Hérault' departemangus, töötab Prantsusmaal veebi- ja raadiosaatejuhtide videosisu loojana.
Melha Bedia, kes sündis Pariisis 22. detsembril 1990, on mitmekülgne prantsuse meelelahutaja. Ta töötab näitlejana, koomikuna, režissöörina ja stsenaariistihena. Tema pere taust peegeldab tema alžeeria päritolu; isa on pärit Kabylia (Alžeeria) ja Alžiirist, samas kui ema on pärit Oranist (Alžeeria). Ramzy Bediala noorem õde, tal on ka õde nimega Rania. Varases elus käis ta Asnières-sur-Seine'i Saint-Joseph'i koolis ja jäi teise klassi vahele. Näidates akadeemilist andekust, sai ta 16-aastaselt auväärse kirjandusliku bakalaureusekraadi ja käis mõlki Sorbonne'is. Bedia karjääri algas ainulaadse võimalusega. Algselt töötas ta stiilistina prantsuse räppari Diam'si tuuridel ning see roll viis teda komöödiat esitama. Diam's aitas kaasa tema lavakarjääri käivitamisele. Bedia alustas oma esituste sisse põimides isiklikke kogemusi, tehes nalja oma kehakaalu ja neitsiuse üle. Aastatel 2013–2015 mängis ta filmis Les Lascars ja peaosas lühifilmis Chat . Ta jätkas oma näitlejakarjääri arendamist rollidega filmites Ma pire angoisse , À toute épreuve , Tout schuss ja Pattaya . 2015. aastal alustas ta Pariisis sooloetenduse esitusi pealkirjaga Fat & Furious . Tema komöödiatalendid laienesid ka televisiooni, kus ta 2018. aastal aitas kaasa Quotidien -ile, andes kommentaari FIFA maailmameistrivõistlustele. Bedia loominguline töö on laienenud filmidele ja voostsariadele. Ta kaastöötas ja mängis peaosas 2018. aastal ilmunud filmis *Ballsy Girl*. 2020. aastal mängis ta filmides *Forte* ja *Tout simplement noir*. Samuti andis ta hääle Lumikuningannale filmis *Blanche Neige, les souliers rouges et les 7 nains*. Viimati kaasa autoriks, kaastöötajaks ja kaasrežissöörina Amazon Prime Video komediasarjas *Miskina, Poor Thing*, mis esilinastus 2022. aastal ja jätkub 2024. aastani. Ta on osalenud ka *La Très Très Grande Classe’s* (2022) ja *Youssef Salem a du succès’s* (2023). Bedia osaleb praegu Amazon Prime Video saates *Liars Club* 2025. aastal; samal aastal sai ta aga kriitikat selle eest, et kasutas saates solvavat terminit. Alates 31. maist 2018 on ta regulaarne RTL raadiosaate *Les Grosses Têtes* esineja. Noorena mängis ta ka jalgpalli PSG tütarlaste akadeemia meeskonnas, kuid see karjäär lõppes ema heakskiidu puudumise tõttu.
Natalja Buzko, sündinud 27. novembril 1963 Sevastopolis, on ukraina näitleja, koomik ja teatripedagoog. Ta on elanud Odessas alates viiemenetuselt kuuekuuselt. Tema haridus võttis algselt teise kursi; ta lõpetas 1985. aastal Odesa Rahvusliku Merendusülikooli inseneri kraadiga. Kuid selle akadeemilise tee püüdes tutvustas Buzko ka oma kunstilist huvi, käies pantomiimikursustel ja liitudes vaimukusitrupi "Masky"ga. Need varased kogemused said aluse tema tulevasele karjäärile laval. Buzko filmograafia algas rolliga Kira Muratova filmis 'Astheniline sündroom' (1989), millele järgnesid osatäited filmides nagu 'Kolm lugu' (1997) ja hiljem 'Kaks ühes' (2007). Film saavutas suurepäraselt vastuvõtu, debüteerides Tribeca filmifestival New Yorkis 2007. aasta mais. See võitis seejärel Nika filmiauhinna "CIS ja Baltimaade parima filmina". 2007. aastal autisustati teda Brigantine filmifestivali parima naispeaosatäitja auhinnaga filmi 'Kaks ühes' eest. Tal oli ka kameo roll filmis 'Märja Kasanova' 2009. aastal ning ta on koostööd teinud paljude režissööridega teistes filmides. Buzko teatrikunstis on ta mänginud Julietit ja Desdemonat Georgiy Delievi koomilistes Shakespeare'i 'Romeo ja Julia' ja 'Othello' kohandustes ning valget tantsijat 'Öösümfoonias', Delievi stsenaariumil põhinevas surrealistlikus komöödias. Näitlemise kõrval on Buzko kaasaaitenud kunstile õpetajana. Tal on olnud õpetaja positsioonid näitlemist õpetamiseks nii Star Time tootmiskeskuses kui RemarkaFilm filmikoolis, mõlemad asuvad Odessas. Ta töötas ka ajutiselt "Vigure maja" Odessas. Tal on tütar Anna (sündinud 7. augustil 1986) ja poeg Anton (sündinud 24. juulil 1999) ning lapselapsenda Yasna (sündinud 25. aprillil 2008). Abielu Oleksandr Postolenkoga järel lahutasid nad. Natalja Buzko jätkab tööd näitlejana ja õpetajana, jättes püsiva jälje Ukraina komöödiale ja teatrile.
Oleksandr Serhiiovych Pedan, tuntud ka nimena Олександр Педан, sündis 24. märtsil 1982 Hmelnõtskõi linnas. Ta on Ukraina saatejuht, telepresenteerija, koomik ja avalik tegelane. Tema vanemad, Serhii Jossipovõć ja Valentyna Mikolaivna, kohtusid tantsuansamblis; isa töötab koreograafina ja ema on ülikooli lektor. Alates lapsest unistas Oleksandr näitlejaks saamisest ning osales harrastusteatrikontsertidel ja kooli ainevõrral välise tegevuses. Ta õppis Hmelnõtskõi Kunstikooli teatrikoolis ja pühendas ukraina tantsule 13 aastat. Pedani varajane karjäär hõlmas laialdast osalemist KVN-is (Loovate Noorte Klubis). Alustas 16-aastaselt Hmelnõtski Rahvusülikooli meeskonnas, osaledes turniiridel selliste meeskondade nagu ‘Stylynyi viter’ ja ‘TM-TV’ koosseisus. Ta oli ka Kõrgema Ukraina KVN Liiga telemeeskonna ‘Kolm Rasvata Meest’ liige. 2004. aastal Hmelnõtski Rahvusülikooli Majandusfakulteti lõpetamise järel kolis ta 2006. aastal Kiievisse. Samal aastal sai temast Comedy Club UA juht ja teenis hüüdnime ‘Ingel,’ osaledes selle iganädalistel pidudel ja televersioonides. Oleksandr Pedan on oma karjääri jooksul juhtinud palju telesaateid. Aastatel 2008–2011 oli ta koos Oleksandra Freimut’ ja Sergiy Prytulaga Novõi Kanalis hommikuprogrammi ‘Pіd'yom’ (Rise) kaasjuht. Samuti juhtis ta aastal 2008 ‘Ukraina slyzam ne virit’ (Ukraine Doesn’t Believe in Tears), ning osales aastatel 2010–2011 saates ‘Zroby meni smіšno’ (Make Me Laugh) ja ‘Spivay, yakshcho zmozhеš’ (Sing If You Can). Tema juhtimiselt on veel ‘Ya – Heroi!’ (I am a Hero!) aastal 2011, ‘Pakuĭ valizy’ (Pack Your Bags) märtsist juunini 2012 ja 'KabrioLito' suvel 2012. Aastatel 2013–2014 juhtis ja oli loovisik ‘Pedan-Prytula Show’, millele järgnes kaks hooaega saadet ‘Deshevo i serdito’ (Cheap and Cheerful) aastatel 2014–2015. Alates 2010. aastast mängis ta ka jalgpalli FC Maestro’s. Oleksandr on abielus Inna Pedaniga, kes on inglise keele õpetaja, ja neil on kaks last.
Olena Kravets, kes sündis 1. jaanuaril 1977 Olena Maliashenko nime all Kryvyi Rihis, Dnipropetrovski oblasti piirkonnas, on mitmekülgne tegelane Ukraina meelelahutuses. Tema vanemad, Jurii Viktorovitš Maliashenko, metallurg, ja Nadiia Fedorivna Maliashenko, majandusspetsialist, kes juhtis säästupanka, kasvatasid teda ainukese lapsena. Ta jätkas kõrgkooliharidust Kryvyi Rihhi Majandusinstituudis, omandades finants-majandus eriala. Enne koomikuna endise kohale jõudmist töötas ta lühikest aega McDonald'si filiaalis Kryvyi Rihis. Tema varajane komöödiand hakkas ilmnema KVNis (Noorte Loominguliste Ühingu Klubi) Kryvyi Rihis, mis tähistas tema teekonda meelelahutuskariiri suunas. 1998. aastal liitus Olena '95. kvartaliga' meeskonnaga ja 2003. aastal kolis Kiievisse Studio Kvartal-95-ga. Alates sellest on ta endale positsiooni loonud komöödiaktriisi, teleprodutsendi, saatejuhi ja lauljana. Märkimisväärselt on ta alates 2000. aastast Kvartal 95 Studio tegevdirektor ning ka kollektiivi administratiivdirektor. Olena on tuntud kõigi naisrolle esitavana '95. kvartali' saates, sageli jäljendades tuntud isikuid nagu Julia Tymoshenko ja Natalia Korolevskaya. Tal ja tema abikaasal, näitleja Serhii Kravetsil, keda ta abiellus 21. septembril 2002, on kolm last: Mariia (sündinud 24. veebruari 2003) ja kaksikut Ivan ja Kateryna (sündinud 15. augustil 2016). Teise raseduse ajal asutas ta rasedatele naistele rõivabrändi "OneSize by Lena Kravets". Ta kaasosaldas dokumentaalfilmi 'Legend. Ludmilla Gurtsenko' 2011. aastal. Olena karjäär on kestnud üle kahekümne aasta, millel on olnud oluline mõju Ukraina televisioonile ja filmile. Ta juhtis päeva infotunni saadet ‘Tviy Den’ alates 24. maist 2021. Tervisemääruste tõttu lahkus ta Kvartal 95-st 2022. aasta lõpus pärast 25 aastat, otsustades keskenduda teistele projektidele. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse veebruaris 2022. aastal evakueerus ta koos lastega, kuid naasis samal aastal tagasi Kiievisse. Aastal 2010 tunnistas ajakiri 'Viva!' teda üheks Ukraina ilusaimaks naiseks. Praegu jätkab Olena publikuga suhtlemist perepodcasti ‘Vdoma Pohovorymo’ kaudu, mis käivitati tema YouTube'i kanalil aastal 2024.
Othmane, kes on pärit Prantsusmaalt, tegeleb laulja, näitleja, tantsija ja modellina. 2, ta esineb Mathis Chevalier' kõrval Marc Martini queer-muusikalisel plakatil Mon CRS. Selles filmis mängib ta mittebinaarset kabareelauljat ja mängib Annie Cordy loo pop-R&B versiooni.
Roman Hryshchuk sündis 27. augustil 1989. aastal Kiievis. Ta näitas juba noorelt komöödipublikumilemehe andeid, saades kahekordseks Kiievi meistriks kooli KVN-is. Pärast kuldmedali saamist gümnaasiumist jätkas ta kõrgkooliharidust Igor Sikorski Kiievi Polütehnikainstituudis, õppides meditsiinilise tehnikafakultetis. Õpinguaastatel koges ta töökogemust stuudioga '95 Kvartal' ja pidas koos oma meeskonna ja KPI-s kontserte pärast KVN-i lõpetamist. Need varajased kogemused said aluse tema tulevasele karjäärile komöödias ja meedia tootmises. 2012. aastal asutas Hryshchuk Mamahohotala stuudio ja hakkas looma erinevaid meediaprojekte, sealhulgas Mamahohotala, Kuidas stiili karastati, Maslyuky ja Uued politseinikud. 2013. aasta kevadel peetud kontsert filmiti UFO TV kanalile, mis laiendas stuudio ulatust veelgi. Aastatel 2012–2022 oli ta Mamahohotala juhatuse esimees ja juhtis aastatel 2014–2020 Mamahohotala Show'd. Ta mängis ka noorte komöödiasarjas "Yak hartuvalasya styl" (2013–2015) ning osales kaastoodetaja ja näitlenuna "Nova poliatsiya" (2015) ja kaasloojana ja näitlenuna "Maslyuky" (2015) projektides. Tema osalemine neis projektides demonstreerib tema mitmekülgsust Ukraina komöödimaastikus. Alates 2019. aastast on Roman Hryshchuk kuulunud Ukraina parlamendi IX koosseisu liikmena, kuuludes ‘Rahva Teenija’ poliitilise partei koosseisusse. Roman Hryshchuk osaleb Ülemraada haridus-, teadus- ja innovatsioonikomisjonis; lisaks juhib ta koos rühmi, mis keskenduvad parlamendi suhete arendamisele nii Türgiga kui ka Argentinaga. 2021. aastal lõpetas Roman Hryshchuk projekti, mille eesmärk oli Ukraina Ajaloo Instituudi välisõlgu restaureerida, ning käivitas varem algatuse, mis on mõeldud okupeeritud aladelt Ukrainasse kolinud noorte integreerimisele Ukraina ühiskonda. Hryshchuk on aktiivselt hõlmatud erinevates algatustes, sealhulgas vastuoluline hooneõiguse arendamine haridusasutuste maa peal, nende probleemide dokumenteerimine zabudovazvo.com.ua veebisaidil ning toetab Vasyl Stuse mälestusplaadi paigaldamist juunis 2024. aastal. Ta on ka Kiiivi Lennundusülikooli järelevalvekollegi aseesimees ja Rahvusvahelise Ukraina Kooli nõukogu juhatuse esimees.
Serhij Prytula, sündinud 22. juunil 1981 Zbarazhis, Ternopili oblasti, on Ukraina avalik ja poliitiline tegelane, tuntud telejuuhistu, koomiku, kultuurihalduri ja Serhij Prytula Heategevusfondi asutajana. Tema varased akadeemilised saavutused hõlmavad teadusvõistluse teist kohta 1997. aastal ja keskkooli lõpetamist kuldmedaliga. Kõrgemaid õpinguid alustas ta 1998. aastal Ternopili Rahvusmajanduse Akadeemias ning õppis lühiajaliselt Londonis aastatel 1999–2001. Õpingute ajal oli ta seotud noorsooorganisatsioonidega ja kaasosutas 'Künstlerit' ja kirjastust 'Slina'. Prytula karjäär algas raadios, kus ta töötas saatejuhina Radio Ternopil 106.1 FM-is jaanuarist 1999 hüüdnimega 'Siryi'. Ta juhtis 2000ndatel mitmeid telesaateid, sealhulgas ‘Ukraine Does Not Believe in Tears’ ja ‘Bulo vashe, stalo nashe’. Aastatel 2006–2009 osales ta 'Real Comedy's ja oli 'Comedy Club UA' resident, arendades iseloomu 'Ternopil Siryi'. Ta kaasjuhastas Oleksandr Pedani ja Olha Freimutiga koos hommikuprogrammi 'Pid'om' aastatel 2008–2011. Aastatel 2008–2010 aitas ta kaasa sketšisaate 'Faina Ykraina' jaoks näitleno, autori ja kaasprodutsendina. Alates 2009. aastast juhtis ta ka 'Varyaty't ja ‘Khto zverkhu?’ aastast 2012. Aastatel 2017–2020 juhtis ta 'Vidbir'i, Ukraina Eurovisiooni valiksaadet. Alates 2006. aastast on Prytula endale positsiooni loonud koomikuna ja tele saatejuhtumina. 2019. aastal kandideeris ta parlamendiks ja 2020. aastal Kiievi linnapea ametisse. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse veebruaris 2022. aastal asutas ta Prytula Heategevusfondi ja algatas suuremahulisi rahunemiskampaaniaid. "Rahva Bayraktar" kampaania kogus üle ₴600 miljoni UAV-de ja luureteelise satelliidi ostmiseks. Juuli 2022. aasta seisuga oli ta Ukraina relvajõududele kogunud üle 34 miljoni dollari ning novembris 2022. aastal tagas teine kampaania 5,5 miljonit dollarit sõidukite jaoks. Ta on aktiivselt tegutsenud vabatahtlikuna, kogudes ja toimetades abi Ukraina sõduritele sõja algusest peale. Augustis 2020 lahkus ta "Varyaty Show" saateprogrammist ja lõpetas oma näitlejakarjääri. Praegu juhib ta Radio NV programmi nimega ‘Posered tyzhnia z Serhiem Prytuloyu’ ja käivitas juulis 2023. aastal video-podcasti 'Hurtom ta vschient'.
Sully Quay (sündinud 23. oktoobril 1970 Pariisis) on inglise kirjanik, humorist, näitleja ja õpetaja. , Prantsuse-Togo kodakondsusega ning Togo ja Beninese perekondadest.
Vasyl Baidak on Ukraina stand-up komiik, sündinud 14. jaanuaril 1991 Vinnytsias. Lapsepõlvest saati ilmnes tal kalduvus inimesi meeleoluhaldjaks olla. Ta õppis Jaroslav Mudri nime kandva Rahvusliku Õigusteaduse Ülikooli, kus osales ka KVK meeskonnas ja alustas huumoriarendust ülikooli stand-up rühmas. Tema komöödiastiili kirjeldatakse absurdsena ning ta osaleb sageli projektides põrandaaluses stand-up klubis 'Pidpilnyi stendap' ja YouTube kanalil 'Tochka Zboru'. Ta on ka paroodiarühma 'BADstreet Boys' liige ja resident 'Pidpilnyi Standapis'. 2012. aastal asutas Baidak koos Oleksandr Serdiukiga, Oleh Svyshchiga ja Vadym Kozedubiga esinemisrühma 'Vorobushek'. Meeskonnal keelati KVN-st osalemine 2012. aasta aprillis erinevate stsenaariumide tõttu, kuid seejärel loodi absurdist teater 'Vorobushek'. See viis osalemisele telesaadetes nagu 'Rassmishyi Komika' ja 'Liha Smiekhu'. Ta andis oma esimese soolokonserdi 2013. aastal lavanimega onu Vasja, hiljem tuntud kui 'Diada Vasya'. Alates märtsist 2022 on ta aktiivselt annetusi kogunud Ukraina sõjaväele, esinedes heategevuslikke stand-up show’sid sõjatsoonides ja kaaslood 'Nashe Bachannia' projekti, mis kogub raha oksjoni kaudu. Baidaki looming käib üle stand-up komöödia; ta töötab ka näitlejana ja režissöörina filmides ja reklaamides. Ta teeb kommentaari Ukraina teleülekannetes Eurovisiooni lauluvõistluse kohta ning juhib Vidbrit, võistlust Ukraina Eurovisiooni esindaja valimiseks. Veebruaris 2024 kaas-juhtis ta koos Timur Miroshnitšenkoga ja Jullia Saninaga Eurovisiooni rahvusliku valiku finaali. Tema naine, Jelissaveta Sazonova, kellega ta on koos alates ülikoolist, abistab teda stand-upide korraldamisel, filmimisel ja aktivismis. Ta andis välja stand-up spetsiaali 'Dovilno-khaotichne' eesti keele märgikeele tõlkega 5. juunil 2024 ning tragikomöödiasoovi 'Death, Parrot and Piano' 2. aprillil 2025. Septembris 2026 esitas ta 'Khmarne Skhovyche' Spordipalas 7500 inimese ees. Ta sai 'Varti' auhinna veebruaris 2024 ja 'Kuldsüdamе' auhinna Ukraina presidendilt 4. detsembril 2025, tunnustades tema panust. Novembris 2023 paigutati ta Ukrainska Pravda poolt 'Top 100 Ukraina liidri' hulka kategoorias 'kultuur'.
Albaania
1
Armeenia
1
Argentina
24
Austria
28
Austraalia
22
Aserbaidžaan
1
Belgia
13
Bulgaaria
31
Benin
2
Boliivia
1
Brasiilia
12
Kanada
48
Šveits
17
Tšiili
8
Kamerun
1
Hiina
7
Colombia
2
Tšehhi
7
Saksamaa
188
Taani
17
Dominikaani Vabariik
1
Alžeeria
2
Eesti
5
Egiptus
4
Hispaania
74
Soome
15
Prantsusmaa
214
Ühendkuningriik
326
Ghana
3
Kreeka
18
Guatemala
1
Ungari
7
Indoneesia
8
Iirimaa
28
Iisrael
9
India
11
Iraak
3
Iraan
6
Itaalia
136
Jamaica
1
Jaapan
35
Keenia
3
Lõuna-Korea
20
Kasahstan
1
Liibanon
5
Leedu
1
Läti
1
Maroko
17
Myanmar (Birma)
1
Malta
1
Malawi
2
Mehhiko
28
Malaisia
7
Nigeeria
19
Nicaragua
2
Holland
2
Norra
12
Nepal
3
Uus-Meremaa
9
Peruu
2
Filipiinid
35
Pakistan
7
Poola
8
Portugal
7
Katar
1
Rumeenia
1
Serbia
3
Venemaa
9
Saudi Araabia
4
Rootsi
101
Sloveenia
4
Slovakkia
2
Tai
2
Tuneesia
4
Türgi
5
Taiwan
1
Ukraina
7
Uganda
7
Ameerika Ühendriigid
213
Uruguay
1
Usbekistan
1
Vietnam
1
Lõuna-Aafrika Vabariik
2
